Teema 3: Vaba tarkvara mõju haridusele

Vaba tarkvara on tarkvara, mida saab kasutada, kopeerida, muuta ning levitada ja see on ka tasuta. Tasuta tarkvara saab kasutada nii töö kui ka õppimise jaoks. Tänane haridussüsteem on tihedalt seotud arvutite ja tarkvara kasutamisega. Iga päev muudetakse nõudeid koolile ja õpetajatele, samas ka õpilastele. Õpilased peavad oma koolitööde tegemiseks kasutama erinevaid programme, näiteks referaadi, tabeli või presentatsiooni tegemiseks.
Kas vaba tarkvara kasutamine koolis on lahendus või probleem?
Vaba tarkvara ei ole tavakasutajate seas nii populaarne nagu kommertstarkvara. Kõige tuntum tasuline tarkvara on Microsoft Office, mida kasutavad nii koolid kui ka õpilased.
Ühelt poolt tasuta tarkvara kasutamine aitab lahendada rahalisi probleeme kuid teiselt poolt ei ole see tänapäeva kasutajale mugav. Olles harjunud igapäevaselt kasutada MS Office, võib üleminek uuele tarkvarale tekitada probleeme. Siinkohal peab kool pakuma abi ja toetust.
Teiseks, kommertstarkvarale pakutakse rohkem uuendusi ja parandusi.
Kolmandaks, kvaliteetset tasulist tarkvara on palju rohkem kui tasuta tarkvara.
Neljandaks, tasuline tarkvara kasutab sageli oma failivorminguid ja vahetusprotokolle, mille kirjeldus ei ole avalikult saadetud. See võib kindlasti takistada üleminekut tasuta tarkvarale.
Piiratud rahalises olukorras oleks koolidel mõtekas pöörduda vabavara lahenduste poole. MS Office vabavaralisteks versioonideks on näiteks OpenOffice või LibreOffice. Linux ja Ubuntu võib lugeda Windowsi tasuta variantideks. Adobe Photoshopi vabavara variant on GIMP.
Arvan, et vabavarale üleminek on kindasti kasulik, kuid ka aeganõudev protsess. Vabavara peamiseks eeliseks on see, et see on tasuta. Kommertstarkvara eeliseks on see, et see on kasutajatele tuttav ja arusaadav.