Teema 2: Kaks nähtust Interneti varasemast ajaloost
1. Interneti eelkäija APRANET
Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Interenetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks.
Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969. Tollal koosnes see ainult neljast arvutist ning kandis APRANET'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972. aastal kuulus APRANETi näiteks 37 arvutit. 1985 ühendas APRANET juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid. 1987 avati seoses külma sõja kadumisega APRANET kõikidele soovitajetele ning nimetati ümber Internetiks. Tol hetkel muutus Interneti areng plahvatuslikuks, sellega liitusid uue piirkonnad ja riigid.
1990. aastal lõpetas APRANET oma eksistentsi, sest oli aegunud.
2. Veeb ehk World Wide Web, WWW
Veeb on Internetis toimiv ja hüpertekstil põhinev elektrooniliste dokumentide ehk veebisaitide süsteem. Veebisaitides kasutatakse märgendkeelt HTML ning saidid omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse hüperlinkideks. Hüperlingid edastatakse HTML või HTTPS protokolli kohaselt.
Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vajalik spetsiaalne rakendusprogramm brauser ehk veebilehitseja, nt Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer.
Veeb sai alguse 1989. aastal, kus hakati Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) ühendama erinevaid teadusdokumente hüpertekstiks - tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguste elektrooniliste dokumentide kogu loomiseks märgistati dokumendid SGML-i rakenduse HTMLi eeskirjade järgi paigutati jaotusserveritesse.
Tõeline veebiplahvatus aga toimus 1993. aastal, kui Interneti hüpertekst toodi väikearvutite jaoks Windowsi operatsioonisüsteemi keskkonda.
Veebist on saanud täna mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida kasutatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Interenetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks.
Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969. Tollal koosnes see ainult neljast arvutist ning kandis APRANET'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972. aastal kuulus APRANETi näiteks 37 arvutit. 1985 ühendas APRANET juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid. 1987 avati seoses külma sõja kadumisega APRANET kõikidele soovitajetele ning nimetati ümber Internetiks. Tol hetkel muutus Interneti areng plahvatuslikuks, sellega liitusid uue piirkonnad ja riigid.
1990. aastal lõpetas APRANET oma eksistentsi, sest oli aegunud.
2. Veeb ehk World Wide Web, WWW
Veeb on Internetis toimiv ja hüpertekstil põhinev elektrooniliste dokumentide ehk veebisaitide süsteem. Veebisaitides kasutatakse märgendkeelt HTML ning saidid omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse hüperlinkideks. Hüperlingid edastatakse HTML või HTTPS protokolli kohaselt.
Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vajalik spetsiaalne rakendusprogramm brauser ehk veebilehitseja, nt Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer.
Veeb sai alguse 1989. aastal, kus hakati Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) ühendama erinevaid teadusdokumente hüpertekstiks - tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguste elektrooniliste dokumentide kogu loomiseks märgistati dokumendid SGML-i rakenduse HTMLi eeskirjade järgi paigutati jaotusserveritesse.
Tõeline veebiplahvatus aga toimus 1993. aastal, kui Interneti hüpertekst toodi väikearvutite jaoks Windowsi operatsioonisüsteemi keskkonda.
Veebist on saanud täna mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida kasutatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
Comments
Post a Comment